LUMI

Lumi. Ja rohkem kui 10 cm-ne triip asfaldil. Ma pean kiiresti rõõmu tundma, sest kes teab, kui kauaks seekord. Jääks nüüd lumi maha, siis saaks ehk Kuutsekal ja Otepäälgi käia ning nautida seda Tartu läheduse hüve, millest ma eelnevalt unistasin, kuid kordagi kasutada pole saanud. Muidugi on erililiselt halb see variant, kui nüüd Slovakkiasse ka mõnus lumi maha sajab. Siis me võime Sandriga mõlemad endal juukseid peast kiskuda ja needa ennast maapõhja, et me viimasel hetkel loobusime minekust. Sest mõelda, et oma pool aastat ette oli juttu mõnusatest valgetest nõlvadest, kust alla voogata. Värske kohev lumi hommikul, päike, mõni miinuskraad, üksikud kristalsed lumehelbed helkimas õhust vastu,..oeh.
Et ehk ei tulekski nii palju asju ette mõelda ja planeerida. Spontaanselt ja kohe.Liiga palju kujutleda ja fantaseerida, siis tundub reaalsus tihtilugu mõneti lahjem...

Väga vaikne on. Ainult läpakas kohiseb, mitte ühtegi muud heli. Pühapäev. Lihtsalt nii mõnus oleks kui voodisse saabuks praegu krõbedalt kõpsetatud pannkoogid, kondentspiimaga ja küpsetatud banaanidega ja vanilje jäätisega. Nämm...

Peab vist siiski õue minema, ennast lumme pikali viskama ning lihtsalt mattuma, kuniks väga märg ei hakka.