laupäev, 28. aprill 2007

Sõda

Siis kui korralikud inimesed kodus magavad, tulevad pulbitseva verega vandaalid tänavaile mässu korraldama. No eks ma ise ka jälgisin hirmunud pilgul neljapäeva ja reede õhtuseid eriuudiseid ning üritasin PM ja EPL online väljaannetega ennast kursis hoida. Kuigi peab tunnistama, et kui ma reede hommikul( või tglt keskpäeval ) ärkasin ,peale pikka pikka neljapäevast ööd, ennast teki sisse mähkisin,veepudel turgutuseks kõrvale haarasin, lasin vihmal akna taga sadada ja arvuti tööle lülitasin, et järgi uurida,kas Tallinn veel alles on, siis nii PM kui kas EPL-i netileheküljed olid ülekooramatud ja uuendamisel. Lülitasin siis raadio sisse, et ehk tuleb sealt uudiseid, aga peale diskotümpsu midagi ei kuulnud. Õnneks sattusin kohe aga ETV eriuudiste ja presidendi kõne peale. Siis pääses juba ka EPL-i lehele ja sai kiiresti infonälga ammendatud. Pani mõneks ajaks südame kiiremini põksuma küll. Inimesi on igasuguseid, sellest olen ma juba aru saanud. Aga,et meil neid pätte nõnda palju on, kes südame rahuga aknaid sisse peksavad ja kioske põlema pistavad, poleks arvanud. Kurb. Kui ma kuulsin, et Reaali akendesse oli pudeleid visatud, siis see tundus juba isiklik. Aga ega midagi teha ei ole, kui ikka veri vemmeldab ja mõistust ka antud ei ole, siis mässamiseks leiab alati põhjust. Nüüd pikad pühad ka käes, palju vaba aega tänavail ringi tolgendada. Kuigi, palju neist üldse töölkäijaid on. Kahju on sellest, et meil elab Eestis ometi ka täiesti normaalseid venelasi. Need matsid seal kesklinnas aga paratamatult tekitavad üleüldist viha venelaste vastu. Mis integratsioonist me siis räägime. Mul käis ka peast läbi mõte, et mis nad lärmavad siis,...mingu ära Venemaale siis. Ega keegi neid siin kinni ei hoia.

Õige tegu oli see ka, et alkoholi müügile keeld peale pandi. Muidugi me kavatsesime just lõunaks kana veinikastmes küpsetama hakata ja pidime juba punase veini järgi poodi minema, aga noh jah...

Tartus oli elu ikka palju rahulikum. Alkoholi külluses, tudengeid linn täis, päike paistis ja elu oli ilus. Tudengipäevad ja puha. Minu esimesed siis. Paadirallit ja Karsum-i oleks tahtnud näha küll oma silmaga ja live-is, aga kui Tallinn kutsus siis polnud midagi parata.

Ei teagi nüüd, tahaks õhtul Estoniasse kontserdile minna jazzi kuulama, aga ei julgekski sinna kesklinna jalga tõsta. Pärast on auto ümber keeratud ja põlema pistetud ja majaümbrus märatsevaid venelasi täis. Või eestlasi. Sest kui ma eile Tallinna saabusin ja kesklinna bussile kõmpisin, et koju sõita, juhtusin nägema siis ka eesti noorte kampa, kes lippu lehvitatades ja "Võitle Eesti" karjudes Tammsaare pargi poole marssisid. Jube oli küll - alaealised, punkarid, miniseelikutes neiukesed ja veel mõned kahtlased hulka. Need ongi siis need Eesti kaitsjad ?

teisipäev, 17. aprill 2007

Raadio 4...94,4

Mmm, ma ei mäletanudki enam kui hea on üksi kodus olla. Paar klaasikest veini ja...hakkabki märkamatult lähenema südaöö. Hetkel ei ole vist paremat kanalit, mida kuulata, kui Raadio 4. Mõnus kuuldemäng, taustaks tinisemas latin kitarr. Aru palju küll ei saa, kuid hetkel pole see ka kuigi oluline. Palju üldse kuulab raadiost seda juttu, mis tuleb?!
Google Earth pakub vaimalusi maailma tundma õppida ja plaanida mõnda järjekordset reisi. Olgugi,et mis raha eest. Järgmine nädal on rahaauk šveits ju niigi ootamas. Kuigi ma vaatasin, et juba Saksamaal olles,..et Prantsusmaa on seal samas ning...šveitsi minnes,..et Itaalia ja. Hea meelega rändaks mööda ilma ringi. Mingid tüütud kohustused hoiavad siin kinni. Raamid ja piirid, mis enda poolt loodud. Aga jah, parema tuleviku heaks. Mitte et midagi halvasti oleks, vastupidi, muidu ma ei mõlgutaks siin ju mõtteid, vaid lihtsalt võiks veel paremini olla. Nii palju on seda, mida teha tahaks, aga ühel või teisel põhjusel praegu kohe ei saa.


Enam poleks teisi ka nii väga vaja. Kui nooremana oli pidev soov teistega koos olla ja midagi teha, siis loomulikult siiani on hea, kuid ma olen mõistnud, et üksi...on hoopis midagi muud.
Ainult ise ja enda jaoks.

Sünnime üksi, sureme üksi...

Nii hea on praegu olla.

pühapäev, 15. aprill 2007

Savoir, pouvoir, vouloir..

Väike öine prantsuse keel...
Ja õppimiseks näib alati olevat mõni parem aeg kui praegu. Ma pean midagi kardinaalselt muutma ja kiiremas korras, sest ma tõesti tahan prantuse keelt selgeks saada.

Ja vanaduse vastu võitlemiseks peaks ka midagi välja nuputama- ei saa olla, et ma enam peale 11 silmi lahti ei suuda hoida. Ning ma ei taha uskuda eriti kevadväsimusse.

Eile sai järjekordselt tunda end koolilõpetajana, seekord siis võltsilt küll ja teisel katsel. Kirjandi kirjutamine oli seekord isegi täitsa lõbus,..arvetamata jättes seda, et toolid oli TTÜ-ssada korda mugavamad seekord ning õhkkond tuhat korda pingevabam. Teemad olid kõik head ning kirjutada oleks võinud kõigi teemade puhul. Mina suure innustusega valisin siis kohe selle inimkonna ja oksasaagimise oma ja kraapisin paberisse nelja lehekülje jagu teksti keskkonna teemadel. Alustasin lausega , et kas täna on parim päev banaanikala püügiks ja lõpetasin entusiastlikult lootes, et mitte veel täna pole see parim päev. Vahele sai pikitud veel minu meelest nii täiskasvanulik lause, et minu ema kindlasti rõõmustaks, kuuldes seda minu suust- et täiskasvanuks olemise juurde kuulub ka see, et tegelda tuleb asjadega, mis ei ole kuigi meeldivad mõnikord. Jah,..suurte inimeste asi. Kuigi ma ise kaldun veel arvama, et midagi ei tuleks ega peaks vastu tahtmist teha. On asju, mille saavutamiseks tuleb läbida mõningased ebameeldivad või ebamugavad faasid, kuid see on juba teine lugu ja kindlalt tehtud valik. Lihtsalt kellegi eest, või millegi nimel,...ise tegelikult mõistmata, miks..poole vaja midagi teha. Aga jah, sellest ma tegelikult kirjandis ei kirjutanud. Valutasin südant hoopis rahvastikupoliitika üle ja parema regionaalpoliitika pärast. Mõni pisar sai poetatud kõikide nende orkaanide, laviinide, üleujutuste, põudade ja tormide pärast ja loomulikult defitsiitseks muutuva joogivee tõttu.Ja mingi hetk sai jõutud sellise tõdemuseni, et pole oluline, kas rikas või vaene, surma ees oleme kõik võrdsed. Kuigi,..kuigi ma hakkan mõtlema, et kas ikka oleme.

No ja...reaalselt õpin ma praegu ikka Passé composed. Ai,..kui ma homme seal testis põrun..

neljapäev, 12. aprill 2007

Thank You

Ligi liiter kaltsiumiga vett ja 2 pakki kuivatatud kirsse on minu meelest igati paslik õhtusöök.Magustoiduks peale veel Orbitit ja ongi tasakaalustatud PH.

Nii hakkabki see neljapäev vaikselt loojuma. Suhteliselt kordaläinuks võib vist seda pidada küll. Ma suutsin 3 tundi isegi Euroopa Avalikust sfäärist suhteliselt ilmetut juttu kuulata, mõeldes et kas õppejõud või antud juhul siis magistrant(kelle nime ma veidikese hilinemise tõttu ei kuulnud) tõesti tõesti arvab, et selline jutt kedagi köidab või ärgitab. Või ei olegi see antud juhul eesmärgiks? Et pole vaja ju tudengitele tola mängima tulla. Minge teatrisse või kinno kasvõi.
Ja siiski tahan ma usuda, et absoluutselt igast teemast võib huvitavalt kõnelda, kui vaeva näha.Tahtmist peab olema. Ja veel parem kui loengupidaja ise ka huvituks sellest, millest ta räägib.

Ja ma tõsiselt pean enda käsile võtma ja vähem aega maha suretama. Produktiivne aeg jääb minu puhul siis ütleme hommikul 8,9 kuni nii 4-ni õhtul,...ja siis öösel alates nii 2. No kell 5 ma lihtsalt mingi ime läbi ei suuda ennast tegutsema panna. Nagu veniv tatt- olgugi, et ma tahaksin mõne säravamalt kõlavama sümboli siia tuua,aga jah...

Ma üritan tänasest veel võtta viimast ja hakkan siis Barberi " Dzihaadi Mcmaailma vastu" lugema. Mis ei olegi nii lihtne ülesanne, kui mõnus diskotümps ümberringi kajab.... uu uuu uu I want You ...uu uu uu :)

kolmapäev, 11. aprill 2007

...minekul politoloogiasse

Ma tituleerin enda nüüd absoluutseks unilaseks. 12 tundi siis täna. Ja oleks edasigi maganud kui poleks retoorikasse kõnet tarvis olnud kirjutada.
Õhtul on jah raske magama jääda ja und ei tule.../paar klaasikest veini, siis tuleb/, ning võiks vabalt terve öö maailma avastada. Hommikul see eest, ei suuda silma ka lahti teha. ET kui mingi ime läbi suudab, et õhtul varakult voodisse lohistada ja magama uinutada, siis on lihtsalt nii hea hommikul kell 9 näiteks ärgata.

Ma loodan, et see, et ma Heywoodi just väga põhjalikult ei jõudnud "sirvida", liiga oluliseks seminaris ei muutu.
Eks näis,
ma loodan, et tänane kolmapäev mulle pettumust ei valmista!
Then i saw here face, now i´m a beliver.... mm mmm

laupäev, 7. aprill 2007

Dancing with myself

Päike paistab.
Laupäevasest lõunatunnist ei saa lihtsalt aega tarretavamat hetke olla.
Ei edasi ega tagasi.

Lihtsalt vaataks muru kasvamist ning õhu liikumist. Oodates , et järsku juhutub midagi huvitavat, nii et ise selleks midagi tegema ei pea.

Nii puhanud, et see on lausa väsitav. Kuigi oma mäletamist mööda pole ma kunagi logelemist ja voodis lesimist eriliseks puhkuseks pidanud. Ja teha oleks vaja ju nii mitmeid asju, selleks tuleks aga leida see sekund kui ma viitsin ennast liigutama hakata.Ja mida aeg edasi, seda kaugemale see hetk vist liigub.

Take a walk with me in the sunshine...