Savoir, pouvoir, vouloir..

Väike öine prantsuse keel...
Ja õppimiseks näib alati olevat mõni parem aeg kui praegu. Ma pean midagi kardinaalselt muutma ja kiiremas korras, sest ma tõesti tahan prantuse keelt selgeks saada.

Ja vanaduse vastu võitlemiseks peaks ka midagi välja nuputama- ei saa olla, et ma enam peale 11 silmi lahti ei suuda hoida. Ning ma ei taha uskuda eriti kevadväsimusse.

Eile sai järjekordselt tunda end koolilõpetajana, seekord siis võltsilt küll ja teisel katsel. Kirjandi kirjutamine oli seekord isegi täitsa lõbus,..arvetamata jättes seda, et toolid oli TTÜ-ssada korda mugavamad seekord ning õhkkond tuhat korda pingevabam. Teemad olid kõik head ning kirjutada oleks võinud kõigi teemade puhul. Mina suure innustusega valisin siis kohe selle inimkonna ja oksasaagimise oma ja kraapisin paberisse nelja lehekülje jagu teksti keskkonna teemadel. Alustasin lausega , et kas täna on parim päev banaanikala püügiks ja lõpetasin entusiastlikult lootes, et mitte veel täna pole see parim päev. Vahele sai pikitud veel minu meelest nii täiskasvanulik lause, et minu ema kindlasti rõõmustaks, kuuldes seda minu suust- et täiskasvanuks olemise juurde kuulub ka see, et tegelda tuleb asjadega, mis ei ole kuigi meeldivad mõnikord. Jah,..suurte inimeste asi. Kuigi ma ise kaldun veel arvama, et midagi ei tuleks ega peaks vastu tahtmist teha. On asju, mille saavutamiseks tuleb läbida mõningased ebameeldivad või ebamugavad faasid, kuid see on juba teine lugu ja kindlalt tehtud valik. Lihtsalt kellegi eest, või millegi nimel,...ise tegelikult mõistmata, miks..poole vaja midagi teha. Aga jah, sellest ma tegelikult kirjandis ei kirjutanud. Valutasin südant hoopis rahvastikupoliitika üle ja parema regionaalpoliitika pärast. Mõni pisar sai poetatud kõikide nende orkaanide, laviinide, üleujutuste, põudade ja tormide pärast ja loomulikult defitsiitseks muutuva joogivee tõttu.Ja mingi hetk sai jõutud sellise tõdemuseni, et pole oluline, kas rikas või vaene, surma ees oleme kõik võrdsed. Kuigi,..kuigi ma hakkan mõtlema, et kas ikka oleme.

No ja...reaalselt õpin ma praegu ikka Passé composed. Ai,..kui ma homme seal testis põrun..