Lihtsalt sõnuseletamatult ilus talvehommik. Päike peegeldumas vastasmaja akendelt, helesinine taevas, lumi, hingeaur... Sellise hommiku nimel tasub ärgata( ka kell 8).
Tunne on paremast parem. Õnnelik. Lihtsalt, kõige üle. Selline ülim särav ja armastust täis tunne, ilma ühegi kindla suunata. See vabaduse tunne. Kõiksuse. Et ma tahan nautida just seda sekundit...
Eile käisin Genialistide klubis Tõnis Mäge ja Oleg Pissarenkot kuulamas, saatjaks Reigo Ahven trummidel(väga kuuum). Väljas oli küll jäätavalt külm ning hingatagi oli raske ning tee sinna tundus igavikuline, kuid kuuma teetassiga seal pehmetel patjadel istuda oli lausa lummav. Väga hea kontsert oli. 100 % eilsesse meeleollu. Võluv. Aega ajalt on vaja kuulata elavat muusikat, hingest tulevad muusikat. Seal istudes, ei saagi enam mingi hetk aru, kas sa oled täielikult keskendunud muusikale või hõljud kuskil mujal. Millegi pärast sellised esinemised, selline muusika ja atmosfäär paneb mind oma elu pidevalt ümber hindama. Võimaldab astuda argipäevast välja ja vaadata siis kõrvaltvaataja pilguga asjad üle. Ehk siis, aeg minu enese jaoks. Terve õhtu sai peale sedagi ringi hõljuda.
Praegu, just nüüd ja täna...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar